Euroopa bussid muutuvad kiiresti täiselektriliseks

Euroopa bussid muutuvad kiiresti täiselektriliseks

Euroopa elektribusside turu suuruseks prognoositakse 2024. aastal 1,76 miljardit USA dollarit ja 2029. aastaks 3,48 miljardit USA dollarit, kusjuures prognoosiperioodil (2024–2029) on liitkasvumäär 14,56%.

Elektribussid muudavad Euroopa ühistranspordisüsteeme kiiremini, kui paljud poliitikakujundajad eeldasid. Transpordi ja keskkonnaameti (T&E) uue aruande kohaselt on 2024. aastaks ligi pool kõigist ELis müüdavatest uutest linnabussidest täiselektrilised. See nihe tähistab otsustavat hetke Euroopa ühistranspordi dekarboniseerimisel. Suundumus elektribusside poole on selgeks saanud. Linnad üle Euroopa lähevad kiiresti üle diisel- ja hübriidmudelitelt elektribussidele, et saavutada kulude kokkuhoidu, tõhususe kasvu ja keskkonnakasu. Need andmed näitavad Euroopa pühendumust ühistranspordi elektrifitseerimisele.

I. Elektribusside turueelised:

Kahesuunaline poliitika ja tehnoloogia

1. Kulude ja keskkonnakaitse kahekordsed eelised

Elektribusside tegevuskulud on oluliselt madalamad kui traditsioonilistel diiselmootoriga sõidukitel. Näiteks Prantsusmaal, kus uute energiabusside osakaal on vaid 33% (tunduvalt alla ELi keskmise), võivad elektribusside tegevuskulud kilomeetri kohta olla kõigest 0,15 eurot, samas kui vesinikkütuseelementidega busside kulud ulatuvad kuni 0,95 euroni. Rahvusvahelised andmed: Montpellier Prantsusmaal plaanis algselt vesinikbussid oma bussiparki integreerida, kuid loobus sellest kavast, kui avastas, et vesiniku kilomeetri maksumus oli 0,95 eurot, võrreldes elektribusside vaid 0,15 euroga. Bocconi ülikooli uuring näitas, et Itaalia vesinikbusside elutsükli maksumus oli 1,986 eurot kilomeetri kohta – peaaegu kaks korda rohkem kui akutoitel elektrimudelite 1,028 eurot kilomeetri kohta. Itaalias Bolzanos registreerisid bussioperaatorid vesinikbusside tegevuskulud 1,27 eurot kilomeetri kohta, võrreldes elektribusside 0,55 euroga. Need rahalised raskused takistavad transpordiametitel vesinikku kasutamast, kuna püsivad kulud jäävad kogu bussipargi jaoks jätkusuutmatuks isegi toetustega. Lisaks kiirendab EL diiselbusside järkjärgulist kaotamist linnatranspordis rangete CO₂-heitmete eeskirjade ja vähese heitega tsoonide poliitika abil. 2030. aastaks peaksid Euroopa linnabussid suures osas üle minema elektriajamiga bussidele, eesmärgiga saavutada selleks aastaks 75% elektribusside osakaal kõigist uutest Euroopa bussimüügist. See algatus on pälvinud ühistranspordiettevõtjate ja omavalitsuste toetuse. Lisaks tuleneb elektribusside kasvav nõudlus klientide järele suuresti regulatiivsete ja keskkonnanõuete lähenemisest, mis soodustab oluliselt Euroopa linnade elektribusside turu laienemist. Euroopa suures osas stagneerunud bussiturul võtavad suuremad linnad ja keskkonnateadlikud riigid kasutusele elektribussid, et lahendada õhu- ja mürasaaste pakiliseid probleeme, täites seeläbi kohustusi kaitsta kodanikke keskkonnaohtude eest.

2. Tehnoloogia areng kiirendab turuletulekut.

Akutehnoloogia ja suurtootmise areng on kulusid märkimisväärselt vähendanud, suurendades elektribusside sõiduulatust, et rahuldada kogu päeva töövajadusi. Näiteks Londonis kasutusele võetud BYD bussid on ületanud ootusi, hajutades täielikult operaatorite mure laadimise mõju pärast tegevusele.